Põllumajandus on üks vanimaid ja olulisemaid inimtegevusi, kuid 21. sajandil seisab see silmitsi ka paljude väljakutsetega, nagu kliimamuutused, rahvastiku kasv, toiduga kindlustatus ja keskkonnasäästlikkus. Nende väljakutsetega toimetulekuks peavad põllumehed kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid, mis aitavad neil parandada oma tõhusust, tootlikkust ja kasumlikkust. Üks selline tehnoloogia on droonid ehk mehitamata õhusõidukid (UAV-d), mis pakuvad põllumajanduslikele rakendustele mitmesuguseid eeliseid.

Droonid on õhusõidukid, mis suudavad lennata ilma inimpiloodita pardal. Neid saab maapealse jaama abil kaugjuhtimise teel juhtida või need saavad töötada autonoomselt vastavalt eelnevalt programmeeritud juhistele. Droonid võivad kanda erinevat tüüpi andureid ja kasulikku lasti, näiteks kaameraid, GPS-i, infrapuna-, multispektraalseid, termilisi ja lidarit, mis suudavad õhust andmeid ja pilte koguda. Droonid saavad täita ka selliseid ülesandeid nagu pritsimine, külvamine, kaardistamine, seire ja mõõdistamine.
Põllumajanduses kasutatakse kahte peamist tüüpi droone: fikseeritud tiivaga ja pöördtiivaga. Fikseeritud tiivaga droonid sarnanevad traditsiooniliste lennukitega, tiibadega, mis pakuvad tõstejõudu ja stabiilsust. Nad suudavad lennata kiiremini ja kauem kui pöördtiivaga droonid, kuid vajavad õhkutõusmiseks ja maandumiseks ka rohkem ruumi. Pöördtiivaga droonid on pigem helikopterite moodi, propellerid võimaldavad neil hõljuda ja manööverdada igas suunas. Nad saavad õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, mis teeb need sobivaks väikestele põldudele ja ebatasasele maastikule.
Droone saab põllumajanduses kasutada mitmesugustel eesmärkidel, näiteks:

Täppispõllumajandus:Droonid suudavad koguda põllukultuuride ja põldude kohta kõrge eraldusvõimega andmeid ja pilte, mida saab tarkvara abil analüüsida, et saada teavet põllukultuuride tervise, mulla kvaliteedi, veestressi, kahjurite nakatumise, umbrohu kasvu, toitainete puuduse ja saagikuse hindamise kohta. See aitab põllumeestel optimeerida oma sisendeid ja väljundeid, vähendada jäätmeid ja kulusid ning suurendada kasumit.
Põllukultuuride pritsimine:Droonid suudavad täpselt ja tõhusalt põllukultuuridele pritsida väetisi, pestitsiide, herbitsiide, fungitsiide, seemneid ja kuivatusaineid. Need suudavad katta suurema maa-ala lühema ajaga kui traditsioonilised meetodid, vähendades samal ajal tööjõu- ja keskkonnariske.
Põllu kaardistamine:Droonid saavad GPS-i ja muude andurite abil luua detailseid kaarte põldudest ja põllukultuuridest. Need kaardid aitavad põllumeestel oma tegevust planeerida, edusamme jälgida, probleeme tuvastada ja tulemusi hinnata.
Välihaldus:Droonid aitavad põllumeestel oma põlde tõhusamalt majandada, pakkudes reaalajas teavet ja tagasisidet. Samuti saavad nad täita selliseid ülesandeid nagu saagi jälgimine, niisutusgraafiku koostamine, külvikorra planeerimine, mullaproovide võtmine, drenaaži kaardistamine jne.
Droonid pole kasulikud mitte ainult põllumeestele, vaid ka teadlastele, konsultantidele, agronoomidele, põllumajandusagentidele, kindlustusseltsidele, valitsusasutustele ja teistele põllumajandussektoris tegutsevatele sidusrühmadele. Need pakuvad väärtuslikke andmeid ja teadmisi, mis toetavad otsuste langetamist ja poliitikakujundamist.
Droonidelt oodatakse põllumajanduse tulevikus võtmerolli, kuna need muutuvad taskukohasemaks, kättesaadavamaks, usaldusväärsemaks ja mitmekülgsemaks. MarketsandMarketsi aruande kohaselt peaks põllumajandusdroonide ülemaailmne turg kasvama 1,2 miljardilt dollarilt 2020. aastal 5,7 miljardi dollarini 2025. aastaks, kusjuures aastane kasvumäär on 35,9%. Selle kasvu peamised liikumapanevad jõud on kasvav nõudlus toiduga kindlustatuse järele; täppispõllumajanduse üha laialdasem kasutuselevõtt; kasvav vajadus põllukultuuride jälgimise järele; odavate droonide kättesaadavus; droonitehnoloogia areng; ja toetav valitsuse poliitika.

Droonid on tänapäeva põllumajanduse uus tööriist, mis aitab põllumeestel oma väljakutsetest üle saada ja eesmärke saavutada. Droonide targalt ja vastutustundlikult kasutades saavad põllumehed parandada oma tõhusust, tootlikkust, kasumlikkust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet maailmaturul.
Postituse aeg: 15. september 2023