Põllumajandus on üks vanimaid ja tähtsamaid inimtegevusi, kuid 21. sajandil seisab see silmitsi ka paljude väljakutsetega, nagu kliimamuutused, rahvastiku kasv, toiduga kindlustatus ja keskkonnasäästlikkus. Nende väljakutsetega toimetulemiseks peavad põllumehed kasutusele võtma uued tehnoloogiad, mis aitavad neil parandada nende tõhusust, tootlikkust ja kasumlikkust. Üks neist tehnoloogiatest on droonid ehk mehitamata õhusõidukid (UAV), mis võivad pakkuda põllumajanduslikele rakendustele mitmesuguseid eeliseid.
Droonid on lennukid, mis võivad lennata ilma inimpiloodita. Neid saab kaugjuhtida maapealse jaama kaudu või töötada autonoomselt eelprogrammeeritud juhiste alusel. Droonid võivad kanda erinevat tüüpi andureid ja kasulikke koormusi, nagu kaamerad, GPS, infrapuna, multispektraalne, termiline ja lidar, mis võivad koguda õhust andmeid ja pilte. Droonid võivad täita ka selliseid ülesandeid nagu pihustamine, külvamine, kaardistamine, jälgimine ja mõõdistamine.
Põllumajanduses kasutatakse kahte peamist tüüpi droone: fikseeritud tiivaga ja pöörleva tiivaga. Fikseeritud tiivaga droonid sarnanevad traditsioonilistele lennukitele, tiibadega, mis tagavad tõstevõime ja stabiilsuse. Nad võivad lennata kiiremini ja kauem kui pöörlevate tiibadega droonid, kuid nad vajavad ka õhkutõusmiseks ja maandumiseks rohkem ruumi. Pöörlevate tiibadega droonid on rohkem nagu helikopterid, mille propellerid võimaldavad neil hõljuda ja manööverdada igas suunas. Need võivad tõusta ja maanduda vertikaalselt, mistõttu sobivad need väikestele põldudele ja ebatasasele maastikule.
Droone saab põllumajanduses kasutada erinevatel eesmärkidel, näiteks:
Täppispõllumajandus:Droonid võivad koguda kõrge eraldusvõimega andmeid ja pilte põllukultuuridest ja põldudest, mida saab tarkvara abil analüüsida, et anda ülevaade põllukultuuride tervisest, mulla kvaliteedist, veestressist, kahjurite nakatumisest, umbrohu kasvust, toitainete puudusest ja saagikuse hindamisest. See võib aidata põllumeestel optimeerida oma sisendeid ja väljundeid, vähendada jäätmeid ja kulusid ning suurendada kasumit.
Põllukultuuride pihustamine:Droonid võivad põllukultuuridele täpselt ja tõhusalt pihustada väetisi, pestitsiide, herbitsiide, fungitsiide, seemneid ja kuivatusaineid. Need võivad katta rohkem maad lühema ajaga kui traditsioonilised meetodid, vähendades samal ajal tööjõu- ja keskkonnariske.
Väljade kaardistamine:Droonid saavad GPS-i ja muude andurite abil luua üksikasjalikke põldude ja põllukultuuride kaarte. Need kaardid võivad aidata põllumajandustootjatel oma tegevust planeerida, jälgida nende edenemist, tuvastada probleeme ja hinnata nende tulemusi.
Põlluhaldus:Droonid võivad aidata põllumeestel oma põlde tõhusamalt majandada, pakkudes reaalajas teavet ja tagasisidet. Samuti saavad nad täita selliseid ülesandeid nagu põllukultuuride uurimine, niisutamise ajakava koostamine, külvikorra planeerimine, mullaproovide võtmine, drenaaži kaardistamine jne.
Droonid pole kasulikud mitte ainult põllumeestele, vaid ka teadlastele, konsultantidele, agronoomidele, laiendusagentidele, kindlustusfirmadele, valitsusasutustele ja teistele põllumajandussektoriga seotud sidusrühmadele. Need võivad pakkuda väärtuslikke andmeid ja teadmisi, mis võivad toetada otsuste langetamist ja poliitika kujundamist.
Droonid mängivad eeldatavasti võtmerolli põllumajanduse tulevikus, kuna need muutuvad taskukohasemaks, kättesaadavamaks, töökindlamaks ja mitmekülgsemaks. MarketsandMarketsi aruande kohaselt kasvab põllumajanduslike droonide ülemaailmne turg 2020. aasta 1,2 miljardilt dollarilt 2025. aastaks 5,7 miljardile dollarile, kusjuures liitaastane kasvumäär (CAGR) on 35,9%. Selle kasvu peamised tõukejõud on kasvav nõudlus toiduga kindlustatuse järele; täppisviljeluse kasvav kasutuselevõtt; kasvav vajadus saagi seire järele; odavate droonide olemasolu; droonitehnoloogia areng; ja toetav valitsuse poliitika.
Droonid on uus tööriist kaasaegses põllumajanduses, mis aitab põllumeestel oma väljakutsetest üle saada ja eesmärke saavutada. Droone targalt ja vastutustundlikult kasutades saavad põllumehed parandada oma tõhusust, tootlikkust, tasuvust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet maailmaturul.
Postitusaeg: 15. september 2023