Austraalia teadlased on välja töötanud murrangulise astronoomilise navigatsioonisüsteemi mehitamata õhusõidukitele, mis kaotab ära GPS-signaalidest sõltuvuse, potentsiaalselt muutes sõjaväe- ja kommertsdroonide toimimist, viidates välismeedia allikatele. Läbimurre pärineb Lõuna-Austraalia ülikoolist, kus teadlased on loonud kerge ja kulutõhusa lahenduse, mis võimaldab mehitamata õhusõidukitel (UAV) kasutada oma asukoha määramiseks tähekaarte.
Süsteem kujutab endast märkimisväärset edasiminekut visuaalse vaateväljast kaugemale (BVLOS) suundades, eriti keskkondades, kus GPS-signaalid võivad olla ohustatud või kättesaamatud. Fikseeritud tiivaga mehitamata õhusõidukiga testimisel saavutas süsteem asukoha täpsuse 2,5 miili piires – see on varase tehnoloogia kohta julgustav tulemus.
Selle arenduse eripäraks on pragmaatiline lähenemine pikaajalisele probleemile. Kuigi astronoomilist navigatsiooni on lennunduses ja merenduses kasutatud aastakümneid, on traditsioonilised tähtede jälgimise süsteemid väikeste mehitamata õhusõidukite jaoks liiga mahukad ja kallid. Lõuna-Austraalia ülikooli meeskond Samuel Teague'i juhtimisel kõrvaldas vajaduse keeruka stabiliseerimisriistvara järele, säilitades samal ajal funktsionaalsuse.
Droonide ohutuse mõju on mõlemapoolne. Seaduslike operaatorite jaoks talub tehnoloogia GPS-i segamist – see on kasvav probleem, mida rõhutab käimasolev konflikt elektroonilise sõjapidamise pärast, mis häirib vananenud navigatsioonisüsteeme. Droonide käitamine tuvastamatu GPS-kiirgusega võib aga muuta nende jälgimise ja pealtkuulamise raskemaks, mis võib keerulisemaks muuta droonidevastaseid operatsioone.
Kommertslikust vaatenurgast võiks süsteem võimaldada usaldusväärsemaid kaugseiremissioone ja keskkonnaseiret kaugetes piirkondades, kus GPS-i leviala on ebausaldusväärne. Teadlased rõhutavad tehnoloogia ligipääsetavust ja märgivad, et selle rakendamiseks saab kasutada valmiskomponente.
See edasiminek tuleb droonide arendamise kriitilisel ajal. Hiljutised juhtumid, kus droonid on volitamata ülelendanud tundlikest rajatistest, rõhutavad vajadust täiustatud navigatsioonivõimaluste ja paremate tuvastusmeetodite järele. Kuna tööstusharu liigub väiksemate ja ühekordselt kasutatavate platvormide poole, võivad sellised uuendused nagu see tähepõhine süsteem kiirendada autonoomsete operatsioonide suundumust GPS-piiratud keskkondades.
UDHR-i tulemused avaldati ajakirjas UAV, mis tähistab olulist sammu vastupidavama ja sõltumatuma mehitamata õhusõidukite navigatsioonisüsteemi suunas. Arendusprotsessi jätkudes võib operatiivsete võimete ja julgeolekukaalutluste vaheline tasakaal mõjutada tehnoloogia rakendamist nii sõjaväe- kui ka tsiviilrakendustes.
Postituse aeg: 17. detsember 2024